Koivamaa
Koivamaa asub Valgamaa lõunaservas, Koiva jõe ääres Vana-Võrumaal.
Koivamaa asub Koiva jõe põhjakaldal Eesti-Läti piirialal. Riia piirkonnas Liivi lahte suubuv kõrgete liivapaljandike ja laugete liivarandadega vahelduv Koiva jõgi on siin 22 kilomeetri ulatuses Eesti ja Läti piirijõeks. Põhja suunalt piirneb Koivamaa Karula rahvuspargiga ning idast Võru maakonnaga. Siiski jääb piirkond selgelt Vana-Võromaa kultuuriruumi. Oma kuplilise maastiku, männimetsade vahel siuglevate liivaste teede ja piirkonnas leiduva arhitektuuri tõttu on seda piirkonda kutsutud nii Liivimaa Šveitsiks, Kreekaks kui ka Itaaliaks.
Puhas loodus
Siin laiuvad tohutud metsamassiivid ja Eesti kaunimad männikud. Õhk on siin nii puhas, et Taheva sanatooriumis raviti aastakümneid tuberkuloosihaigeid. Taheva külast kilomeetri kaugusele jääval Mustjõe-Koiva hoiualal asuvaid puisniite niidetakse hobustega ja siin karjatatakse loomi, mistõttu need pärandmaastikud on ühed liigirikkaimad elupaigad üldse. Traktoriga siia pehmele pinnasele peale tulla ei tohi ega saagi.
Maalilised külad
Koivamaa ühendab Koikküla, Laanemetsa, Taheva ja Hargla kandi külasid. Eesti ehituspärandis haruldasena on Laanemetsa külas säilinud unikaalne hoonete ansambel 19. sajandi keskpaigast, kus tänini püsivad tsaariaegne vallamaja, pastoraat-koolimaja ning puidust õigeusu kirik, mis koguduse puudumisel kirikuna ei tegutse, kuid püsib pühapaigana. Kompleksi taustal laiub nipernaadilik maastik madalatel kuplitel olevate avarate heinamaade ja looklevate liivateedega, mis viivad Koiva jõeni. Taheva mõisa barokne torniga peahoone hävis sõjas 1944. aastal, kuid alles on mitmed võimsad kõrvalhooned. Läheduses on säilinud massiivne jääkelder, mille mõisnik olevat lasknud rajada, sest ta niiväga armastas jäätist. Jääkelder toimib tänaseni, Parmu Ökoküla kogukonna toimetamisel on seda jahedana hoitud talvel jõelt lõigatud jääga.
Arhitektuuripärand
Säilinud on ka karjamõisa hooned Taheva külas (Didriküll ehk Tidriküla). See on haruldase pärandmaastikuga küla, kus üksteise kõrvale hoolikalt rajatuna on säilinud kõik meie lähiajaloo kihistused – mõisa-aegne külasüda võimsa kastell-tüüpi laudahoone ja abimõisa eluhoonega, tsaariaegne raudteejaam sinna viiva munakiviteega, modernistlik kauplusehoone ja taamal esimesed nõukogudeaegsed puidust tööliselamud ning lisaks kolhoosiaegne külasaun. Kogu lähiajalugu on peo peal nii, et miski teineteist ei riiva. Ajaloolise Hargla kihelkonna keskuseks on Hargla küla – siin asub aukartustäratavas massiivsuses 19. sajandi alguses rajatud Hargla maakirik ja barokne kirikumõis, Hargla kõrts-hobupostijaam maanteede ristumiskohas, ning mitme sajandi pikkuse traditsiooniga Hargla kool, mis on säilitanud kooli funktsiooni tänaseni. Tänapäeval on oluliseks maamärgiks endisesse sidejaoskonna hoonesse rajatud Postimaja Salong, kus valitud päevadel leiab külaline kohvi ja maitsva küpsetise, mis on kindlapeale mahe, juuretisest valmistatud ja eriliselt hõrk.
